Lugusid Suursadamast.
Suursadamat mainitakse esmakordselt nimeta sadamakohana 1570. aastast pärineval merekaardil. Nimega on seda mainitud 1593. aastal Sääre sadamana (Serle ham).
1580. aastatel lasi rootsi feldmarssal ja Õunaku mõisnik Hans Wachtmeister ehitada Suursadamasse sadamasilla.
Sadam sai peatselt tuntuks mitte ainult rahvusvahelise sadamana, vaid ka kohaliku tööstuskeskusena. (1638. a. loodi tollipunkt).
Juba ammustest aegadest Hiiumaal toiminud laevaehitus koondus nüüd sadama ligidusse. Veel enne 16. sajandi lõppu hakati Suursadamas ka lupja põletama.
aastatel oli seal sepikoda ja köiepunumistöökoda.
17.–19. sajandini oli Suursadam rahvusvaheliselt tuntud laevaehituskeskus, seejärel hakkas tema tähtsus hääbuma. Esimese vabariigi algaastail ehitati viimased suured laevad, kalalaevade ehitus lõppes vahetult pärast nõukogude võimu tulekut.
1848.a Suursadamas ehitatakse purjelaev “Hioma”, mis esimese Eesti laevana ületas ekvaatori ning sõitis ümber Kap Horni neeme. 1848. a 16. märtsil lasti Suursadamas vette parun Ewald von Ungern-Sternbergile kuulunud parklaev
Laeva jooniste autoriks oli sakslane Weilbach, ehitusmeistriks taanlane Kaitgerskov ning töömeesteks hiidlased. Kolmemastiline laev oli omal ajal Eestis ehitatutest suurim, 358 brt.
Info pärineb https://et.wikipedia.org/wiki/Suursadam
Huvitav teada:
Kõige varasem teadaolev üleskirjutus eesti vanasõnadest pärineb 1587. aastast Hiiumaalt, kus arvekirjade kirjutaja Lorenz Becker on muu hulgas üles kirjutanud kaks eestikeelset lauset: “Kuy Taivas koitap / si Tallopoick hobosett jotap” ja “Arro, Rickus / Ikapeevf Remus”, millest viimasel on olemas ka otsene saksa paralleel.
Info pärineb: https://et.wikipedia.org/wiki/Vanas%C3%B5na
Hopi järv
Põhja-Hiiumaal: Suursadama, Kõlunõmme ja Sääre külade lähedal asub looduslik järv- Hopi järv. Mitteavaliku veekogu on kaardile kandnud vilkad looduseuurijad.
Kohalikus keeles kutsutavat sellist raskelt ligipääsetavat sooveekogu aga hoopis lärriks e merest tekkinud järv.
Pindala: 8,3ha
Pindala koos saartega: 8,33ha
Saarte arv: 1
Kaldajoone pikkus: 1765m
Kukka kivi
Kukka kivi on kaitsealune rändrahn Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Kukka küla lähedal. Kukka kivi on Hiiumaa suurim ja Eestis suuruselt viies.
Kivi ümbermõõt on 42 meetrit, pikkus 16,4, laius 11 ja kõrgus eri andmeil 3,1–3,9 meetrit. Kivi maht on 324 kuupmeetrit. Suurte mõõtmete tõttu loetakse Kukka kivi hiidrahnude hulka.
Arteesiakaevud Kärdlas
Hiiumaal Kärdla lähedal asuva meteoriidikraatri vildakatest paekihtidest põhjustatult liigub siin põhjavesi surve all ja maapinnale purskub vesi katkematu joana läbi 10-15 meetri sügavusele pinnasesse surutud torude.
Arteesia vesi, surve all olev põhjavesi. Eestis on arteesia vee piirkonnad Kärdla, Kasari jõe madalik, Pärnu, Võru ja Värska ümbrus. Arteesia kaev on kaev, mis ulatub kahe vettpidava kihi vahel paiknevasse aasta vett kandvasse kihti.
Eestimaa suurim liivik asub Hiiumaal!
Pihla-Kaibaldi looduskaitsealal, kauni männimetsa keskel asub poolkuu kujuline lahtiste liivadega väli. Ligi 12 hektari suurune liivik on tekkinud II maailmasõja ajal metsapõlengute ning hilisema tankide harjutusväljakuna kasutamise tulemusel.
Hea teada: Pihtla-Kaibaldi looduskaitseala loodi 1998. aastal, et hoida seda poolenisti inimtegevuse tõttu tekkinud ainulaadset looduskooslust ja Eesti suurimat liivikut.
RMK matkarajad Hiiumaal: https://loodusegakoos.ee/puuri-uuri/metsaannid/hiiumaa
Hiiumaa: https://www.puhkaeestis.ee/et/ponevad-paigad/saared/hiiumaa
Hiiumaa vaatamisväärsused: https://www.hiiumaa.ee/tegevusala/kultuur-ja-ajalugu/
https://www.hiiumaa.ee/kulalisele/aktiivne-puhkus/
Hiiumaa sündmused: https://hiiumaa.events/et
Kuhu minna Hiiumaal: https://www.hiiumaale.ee/mida-teha-kuhu-minna